Main Menu
Avaleht
Uudistepäevik
Meie talu lugu
Kihnu maalambad
Lammas eile ja täna
Kihnu käsitööst
Müügis
Lambavill
Lambanaha ehitus
Lambarasv
Sarved ja luud
Lambapiim ja juust
Lambaliha retsepte
Kihnukad meedias
Pildigalerii
Kontakt
Otsing


Tõstamaa vald
Kihnu vald
Sangaste Villaveski
Kihnu maalambakasvatajate selts
Eesti Rahva Muuseum
Eesti Vabaõhumuuseum
SA Kihnu Kultuuriruum
Kihnu Kultuuri Instituut
 

   
Villavabrikud

Kihnu maalamba naturaalsed lõngad - kedratud Äksi villavabrikus 2011 Äksi Villavabrik asub Tartumaal Äksi külas. 18. sajandist pärinevas veskis asub villavabrik, mida peab Tiit Voogla tel. 5270289. Oma lambavillast lõnga saamiseks peab villa kogus olema 35kg.
Pildil: Äksi villavabrikus kedratud Kihnu maalamba lõngad on kvaliteetsed.
Süvahavva Villavabrik asub Põlva maakonnas Süvahavva külas, Võhandu jõe kaldal. Miinimum pestud villa kogus 2,5kg. Valmistavad teenustööna villavatti, heiet, lõnga.
Perenaine Reet Pettai Tel 506 1323
Peretütar/müügijuht Kai Pettai
Tel 5199 7008

e-post: E-mail on kaitstud spämmirobotite eest, Javascript peab olema sisse lülitatud

Süvahavva villavabrikus kedratud Kihnu maalamba lõng Kabala Villaveski - Muuseum asub Raplamaal Raikküla vallas, Tamme külas, kus üle 100-aasta vanused masinad töötavad tänapäevalgi. Villaveskis on säilinud korralik villahunt, eelkraas-, vatt-, heide-ja ketrusemasin. Teenusena saab lasta oma villast lõnga kedrata. Miinimum kogus töötlemiseks vajaminevat villa 1,5kg.
Veskimees Rein Pettäi tel. 4865578
mob. 515 1532

OÜ Evilla
asub Jõgeva maakonnas Vägeva külas.  E-post E-mail on kaitstud spämmirobotite eest, Javascript peab olema sisse lülitatud , tel 501 3415
Pildil paremal 2008.a. Süvahavva villaveskis kedratud kahekordne Kihnu maalamba lõng. Naturaalsed toonid - Inglise sinine ja tallede must.

Äksis kedratud Kihnu maalamba ühekordne lõng. Sellest valmis meil kangastelgedel kootud täisvillane kangas. Hiiu Vill asub Hiiumaal Käina vallas, Vaemla külas, restaureeritud endisaegses mõisa heinaküünis. Vabrik töötleb peamiselt kohalikku, Hiiumaa lammaste villa.  Miinimum villakogus 15kg. Villaveski pidajaks on perekond Valdma.
tel. +372 46 36 121
gsm. +372 51 74 850
e-post: E-mail on kaitstud spämmirobotite eest, Javascript peab olema sisse lülitatud
Avatud:
15 Mai-15 Sept. 8-18, L,P,10-18
14 Sept.-15 Mai 8-18, L10-16, P suletud
Pildil vasakul: Äksi villavabrikus kedratud Kihnu maalamba ühekordne lõng. Sellest lõngast sai kangastelgedel kootud halli tooni täisvillane kangas.

Raasiku Villavabrik e. AadeKihnu maalamba villaloor - Äksi villavabrikust Lõng  asub Harjumaal Raasikul aadressiga Teemeistri 1. Nad tegelevad villa ketramise ja lõngade valmistamisega alates aastast 1969. Nad valmistavad teenusena lõnga (min. kogus 100 kg), kraasvilla (min. kogus 10kg) ja soovi korral segavad kokku eri tooni villad(min. kogus 10kg). Samuti ostavad nad kokku kodumaist villa ja teevad villavahetust. Avatud tööpäeviti kl. 10.00-15.00
Tel. 608 2168
Mob. 53326575
e-post: E-mail on kaitstud spämmirobotite eest, Javascript peab olema sisse lülitatud
Pildid paremal Kihnu maalamba villast loor, tume- ja helehall. Valmistatud Äksi villavabrikus.
OÜ Pilvelambad tegutseb alates 2005. aastast. Sangaste villaveskis kedratud Kihnu maalammaste lõng Asuvad Saaremaal Salme vallas, Tehumardi külas, aadress Töökoja tee 2/2.
Teenusena valmistavad värvimata viltimisvilla ja tekivatti ka kliendi materjalist. Vill peab olema eelnevalt korralikult pesuainega (näiteks "Orto" Villašampooniga) pestud.
Kontaktid:
56 600713  Kaupo Sirel
51 53073  Leena Sirel

e-post: E-mail on kaitstud spämmirobotite eest, Javascript peab olema sisse lülitatud
Pildil vasaku: Sangaste villaveskis kedratud Kihnu maalammaste kahekordne lõng. 

Sangaste villaveski  on kahjuks ajutiselt suletud, lugedes allolevat infot tasub seda arvestada. Info edastas meile veel toimiva villavabriku veskimees Neeme. Loodame, et Sangaste kunagi taas tööd alustab, ootame neid väga. 

 Valgamaal asuv Sangaste Villaveski pärineb aastast 1796. Veski kuulus Sangaste krahv Bergi suguvõsale ja töötab samade kraaside ja „villahundiga„ siiani. Ainult ketrusmasin on uuendatud aga ka see masin pärineb aastast 1889. Nüüdseks on veski loomulikult omanikku vahetanud ja ka vahepeal unustusse vajunud villatööstus hakkab jälle tasapisi oma vana ja väärikat elu edasi elama. Nõukogude ajal veskis töötanud „kaltsuhunt“ on aga igaveseks oma „hambad“metallivarastele loovutanud ja seega seda teenust veski enam ei paku.

Edaspidi loodamegi taastada vanad veeturbiinid, et veelgi loodustsäästvamalt töötada.

Kuigi veski asub Väikse Emajõe kaldal ja siin oleks lihtne villa pesta, oleme otsustanud töödelda tellija toodud pestud villa. Mis aga villast edasi, see sõltub nüüd juba tellijast. Meie motoks on „ Teie ideed, meie teostus“ Kuna villaveski on väike, siis saab siin katsetada erinevaid ideid (teha koera, - ja kitsekarvast lõnga, korrutada erinevaid värve kirjuks lõngaks, teha erineva jämedusega lõnga, kraasida erinevaid villatoone viltimiseks sobivaks villavatiks, teha sedagi erinevate toonide kihtidena jne, ja loomulikult ikka ka lihtsat lõnga). Oleme avatud igasugustele ideedele ja valmis Teid teenindama juba alates 3 kg pestud villast. Villavati tegemiseks piisab aga ka juba 1 kg villast.

 Enda reklaamimiseks oleme teinud ka ise erinevaid naturaalvärvi lõngu ja andnud need müüki. Küll aga oleme rohkem huvitatud teenustöödest. Tellimustööna saame valmistada ka lõnga meie naturaalvärvi toormaterjalist (valge, erinevad naturaalvärvi toonid). Kogu vill on pärit Lõuna Eestist Sangaste ümbrusest.

Kogu villatöötlemisprotsessi, alates kaalumisest ja lõpetades villavihtide sidumisega saab vaadata ka koos veskimehe seletustega E-R 9.00-17.00- ni (etteteatamisel). Üks seanss kestab orienteeruvalt 60 min ja maksab ühele külastajale 50.-, õpilasele 30.-.

Kuna maja on kütteta, siis alla +10 c ei saa kahjuks veskis lõnga kedrata. Veskimehest saab sellel ajal metsamees ja võib-olla vahest ka kalamees ja suure külmaga lumemees.

Pakkuda on ka Valgamaad külastavatele puhkajatele telkimisvõimalus koos renoveeritud suitsusauna kasutamise võimalusega. Mida meil siin veel vaadata, leiad Sangaste Valla kodulehelt.

Veel veidi villaveski omanike poolt uuritud infot veski ajaloo kohta:

Praeguseks teadaolevalt on Sangaste Villaveskit mainitud kui Villemi villaveskit juba 1796.a. L.A.Mellini kaardil (A.Järvekülg. Eesti jõed. Tartu, 2001). Rohkem kaugemat ajalugu ei ole õnnestunud eriti tuvastada. Kohalik pärimus ütleb, et ta on kuulunud koos ülemise jahuveskiga krahv Bergi karjamõisa valitsejale (Oberst või Obrest), kelle vanem tütar Anastasia olevat olnud Jüri Vilmsi abikaasa. Hiljem läks karjamõis Bergi ülemvalitseja Witte valdusse, veel hiljem (EV ajal) ostis villaveski keegi Saare nimeline mees, kes emigreerus 1940 Kanadasse.

Nõukogude ajal kuulus villaveski kolhoosile ja töötas jõudumööda kõik need 50 aastat. Sellel ajal kasvas aga ümbrus võssa ja paljud villaveski juurde kuuluvad väiksemad hooned (sepikoda,elumaja, laut) jäid pikkamööda tühjaks ja lagunesid.

Peale Eesti taasiseseisvumist tagastati veski Kanadas elavale väliseestlasele Saarele, kes veski 90-ndate lõpul edasi müüs. See lõpetas ühtlasi ka igasuguse sihipärase tegevuse villaveskis, sest ajad olid rasked nii lambakasvatusele kui lõngandusele.

Viimane veskimees Heldur Segar koos abikaasa Maiega töötasid seal veel 1999, aga uus omanik nägi veskis vaid kinnisvara objekti ja nii ta seal kurvalt kolm aastat laguneski vete pääl. Suuremast rüüstamisest päästis villaveski ilmselt nurgatagune koht ja ümbervoolukanalisisse varisenud sild. Ka oli vahepeal ümbervoolukanalisse kobras elama asunud ja kogu kupatuse kenasti üles paisutanud.

 2003 aasta sügisel ostis veski poliitikast lahkunud Heiki Kranich, keda insenerina võlusid eelkõige 1889 aastast pärinevad veskiseadmed. Sellest ajast on Heiki koos pere ja sõpradest talgulistega veski võsast välja kaevanud, 2006a. EAS-i abiga katuse vahetanud ja ime läbi uue tubli veskimehe Neeme Jäägeri abil ka 1889 aastast pärinevad seadmed tööle pannud. Neeme isa on omal ajal veskis töötanud ja tema õde ja vend kõrvalasunud elumajas lausa sündinud. Meie ühine missioon on eelkõige ühe Eestimaa nurga muinsusväärtuse säilitamine tulevastele põlvedele ja tema töökorras hoidmine. Ja kui selle kõige juures inimesed veel meie lõngaga rahule jäävad, siis see on ainult puhas rõõm.

 

 
© 2013 Lambawärk