Main Menu
Avaleht
Uudistepäevik
Meie talu lugu
Kihnu maalambad
Lammas eile ja täna
Kihnu käsitööst
Müügis
Lambavill
Lambanaha ehitus
Lambarasv
Sarved ja luud
Lambapiim ja juust
Lambaliha retsepte
Kihnukad meedias
Pildigalerii
Kontakt
Otsing


Tõstamaa vald
Kihnu vald
Sangaste Villaveski
Kihnu maalambakasvatajate selts
Eesti Rahva Muuseum
Eesti Vabaõhumuuseum
SA Kihnu Kultuuriruum
Kihnu Kultuuri Instituut
 

   
Kihnu maalambad meedias

Kihnu maalamba tõu tunnustamisega seotud probleeme on meedias aastate jooksul palju kajastatud. Lisan siia olulisemad artiklid ja raadiosaated alates 2009. aastast, alustades uuematega:

*21.04.2012 ilmus Maalehe ajakirjas Maamajandus artikkel "Kihnu maalamba viimase kümne aasta teekond", mille piltideta ja toimetaja poolt kärpimata versiooni võib lugeda siit.

*11.02.2012 ilmus Maalehes kihnu maalamba universaalseid omadusi kirjeldav artikkel "Kihnu lammas on kasukalammas"

*28. veebruaril 2012 ilmus Maalehe ajakirjas Maamajandus kihnu maalambaid tutvustav artikkel  "Jüripäevaks kuub ja mihklipäevaks kasukas"

*31. oktoobril 2011 ilmus Kihnu Maalambakasvatajate Seltsi esinaise Anneli Ärmpalu Idvandi arvamuslugu Maalehe kuukirjas Maamajandus:  " Pussakas jäägu pussakaks, maalammas maalambaks"

*19. jaanuaril 2010
ilmus ajakirjas "Roheline Värav" Eha Järve artikkel Tartu Ülikooli vanemteaduri, bioloog Urmas Saarmaga "Urmas Saarma näeb geeniuuringute kaudu aastatuhandete taha"

*10. detsembril 2009
ilmus Maalehe artikkel "Kihnu lamba mõistatust ei suuda keegi lahendada". Teadlased ei suuda kokkuleppele jõuda ning on kahel eri arvamusel Kihnu maalamba põlise tõu määratlemisel. See on ühtlasi osaline kokkuvõte detsembrikuus põllumajandusministeeriumis toimunud ümarlaua arutelust.

*Oktoober 2009.
Ajakirja "Eesti Loodus" 2009.a. oktoobrinumbris ilmus Tõhela loomaarsti ja Kihnu maalambakasvtajate seltsi esinaise Anneli Ärmpalu Idvandi artikkel "Kihnu maalammas on elus ja hea tervise juures" , samuti Tartu ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi zooloogia osakonna vanemteadur Urmas Saarma artikkel "Eesti ja Euroopa põlislammaste lugu kahe teadusuuringu valguses". 
Ajakirja esikaant kaunistab meie utt Olli, kelle on pildile jäädvustanud Johannes Arro. Loe ka ajakirja toimetaja Toomas Kuke veergu "Maalammas ja kodumaine nüüdisteadus". 

*29. septembril 2009
Eesti Päevalehe artikkel "Kihnlased peavad oma maalammast ohustatud tõuks".

*2009 November.
Kuku raadio saates "Loodusajakiri" kaks järjestikust saadet, mis käsitlevad ajakirja Eesti Loodus 2009.a. oktoobrikuus ilmunud kaht artiklit eesti maalambast. Esimeses räägib Tartu Ülikooli vanemteadur Urmas Saarma geeniuuringutest, millega tõestati, et meie maalammas on tõesti omaette tõug. Urmas Saarmat küsitleb Loodusajakirja sõnumitoimetaja Toomas Jüriado. Saadet kuula siit.
Teises saates püütakse Kihnu Maalambakasvatajate Seltsi presidendi, loomaarst Anneli Ärmpalu-Idvandi abiga selgusele jõuda, miks ametnikud ei taha sellega nõus olla. Saadet kuula siit.

*Aprill 2009.
Tartu Ülikooli bioloog Urmas Saarma on osalenud suures rahvusvahelises uurimistöös, kus selgitati lammaste geenide vahel pesitsevate viiruste järgi välja, et kodulambad on Edela-Aasiast mujale maailma levinud kahe suure lainena: esmalt niiöelda maatõud, siis villatõud. Töö ilmus ajakirjas Science 24.04.2009. Tulemustest on loodetavasti kasu ka Eestis säilinud maatõugu lammaste paremaks kaitseks. Ajakirja Science artiklit saab lugeda siit:  Revealing the History of Sheep Domestication Using Retrovirus Integration
Samalt lehelt võid kuulata ka Podcast Interview with Massimo Palmarini

*Aprill 2009. Tartu Ülikooli bioloog Urmas Saarma on osalenud suures rahvusvahelises uurimistöös, kus selgitati lammaste geenide vahel pesitsevate viiruste järgi välja, et kodulambad on Edela-Aasiast mujale maailma levinud kahe suure lainena: esmalt niiöelda maatõud, siis villatõud. Töö ilmus ajakirjas Science. ERR teadusuudiste arhiivist saab sel teemal kuulata intervjuud Urmas Saarmaga "Lambad tulid kahes laines".  

* Kihnu maalamba ajaloolist ja tänapäevast kirjeldust loe Kihnu maalambakasvatajate seltsi kodulehelt.

 
© 2013 Lambawärk