Main Menu
Avaleht
Uudistepäevik
Meie talu lugu
Kihnu maalambad
Lammas eile ja täna
Kihnu käsitööst
Müügis
Lambavill
Lambanaha ehitus
Lambarasv
Sarved ja luud
Lambapiim ja juust
Lambaliha retsepte
Kihnukad meedias
Pildigalerii
Kontakt
Otsing


Tõstamaa vald
Kihnu vald
Sangaste Villaveski
Kihnu maalambakasvatajate selts
Eesti Rahva Muuseum
Eesti Vabaõhumuuseum
SA Kihnu Kultuuriruum
Kihnu Kultuuri Instituut
 

   
Kihnu maalambad

Kihnu maalammas on meie kohalik põlistõug, kes algselt moodustas üle Eestilise maalamba tõu, kuid nüüdseks on säilinud vaid mõnes üksikus Kihnu talukarjas ning säilituskarjades mandril. 
Kihnu maalammas kuulub põhja lühisabaliste lammaste hulka ja põlvneb uluklambast muflonist. Tema aborigeensed tunnused on väike kasv, peenikesed jalad, kitsas nina, lühike saba. Osa lammastel esinevad tilbad (kaela all villaga kaetud nisataolised moodustised). Kihnu lambal on kahekihiline karvavahetusega vill . Jalad on karvatud, mustadel lammastel on tihti valged "kannused", valge lauk, sabaots või kaelus . Lambad on kergejalgsed ja kiire liikumisega. Lambawärgi kihnu maalambad puhkamas Nägu on karvatu. Jääradel ja vahel ka uttedel esinevad sarved. Lambad on viljakad ja neil on tugev emainstinkt. Meie olustikule ja ilmastikule väga vastupidav loom. 
Kihnu saare geograafiline asend, eraldatus mandrist, sealsed kombed, tavad ning suur nõudlus kvaliteetse käsitöölõnga järele, on aidanud kaasa Kihnu maalamba säilimisele. Vaatamata aastatepikkusele survele tõulammaste eelistamisel, jäid Kihnu memmed oma "tilludele" truuks. Tänaseks arvatakse säilinud olevat vaid umbes 500 Kihnu maalamba isendit
Järjekindel tegevus nende lammaste säilitamisel on kindlasti abiks Kihnu saare ajaloolise kutuuripärandi väärtustamisel.

Kihnu maalamba talled aprillis 2009Vill on Kihnu maalambal kahekihiline, erineva ja vahelduva värvitooniga valgest süsimustani. Alusvill on hästi pehme, lühike ning tihe. Pealisvill pikem ja sitkem. Kihnu maalamba villast saab head käsitöölõnga. Kihnu saare kuulus käsitöötraditsioon põhineb just mitmevärvilistel lammastel ja kahekihilisel villal, millest loodud erilised kudumid on kantud UNESCO maailma kultuuripärandite nimekirja.
Sametiselt musta värvi Kihnu maalamba tall kasvatab paari aasta jooksul kas halli või pruunika kasuka ja kõik villatoonid on lammaste viisi erinevad. Tallede vill on alati süsimust või valge. Meie karja uhkuseks on aga nn. dalmaatslased - laigulised, mustavalge kirjud. See ei ole mitte välismaalt sissetoodud lammaste töö nagu tihti esimesel pilgul arvatakse vaid sellised lambad olid meil Eestis kunagi olemas (vaata ajaloolisi pilte). Nagu väikesed pandakarud, on mustavalgekirjud talled tõeline vaatamisväärsus. Nende valge ja musta villa kude võib olla täiesti erinev. Näiteks must vill on kräsus ja lühike, valge aga laineline ja pikk. Üks toon oleks nagu teise peale paigatud, meil on nad saanud hellitusnimeks "lapitekid". Aastatega muutub valge tavaliselt helehalliks ning must tumehalliks, aja jooksul värv ühtlustub. Uskumatuna tundub, et nende mõnede aastate jooksul on see imeline värvikombinatsioon taas avaldunud.

Opera, Elfiine, Võipätskas ja Ööviiul - Kihnukad varasuvel 2009Talled sünnivad tavaliselt kaksikutena või kolmikutena, on elujõulised ja kiire arenguga. Nad on  enamasti süsimustad valgete laikudega või lumivalged. Kihnu maalamba tallede hulgas ei ole beezi või pruunikat tooni, pruuniks ja halliks muutub lammas alles hiljem, 1-4 aastaselt. Valget lammast esineb vähem, kui tumedaid. Paljudel talledel on tilbad ning jäärapoistel on juba sündides sarvemuksud peas. 
Kihnu maalammas saab varakult suguküpseks, uted poegivad sageli kaks korda ühe aastanumbri sees, alustades juba aasta vanuselt. Jäärad hakkavad paaritama kuue kuu vanuselt. Utt poegib kergelt, võtab hästi talle omaks. Vastsündinud talled on vitaalsed ja suremust esineb harva.
Keskmine täiskasvanud utt kaalub umbes 40 kg, jäär 50 kg.
Kihnu maalammas on vähenõudlik ja sobib igasugusele karjamaale. Ta on leplik nii liigikaaslaste kui lauda suhtes. Parim pidamisviis on külmlaut, et neil oleks aasta-ringselt võimalik väljas käia. 

Talled okt. 2008Alustasime oma lambapidamist, muretsedes esimesed 6 utte eri värvitooni järele, et oleks karjamaal ilus vaadata. Linnainimese emotsionaalne loogika! Lammaste otsingul sattusime mitmesse tõulammaste karja Pärnumaal. Loomad on ju kõik toredad ja väga raske oli ühte tõugu teisele eelistada. Kihnu maalammaste villa kvaliteet, pehmus ning nende paljudes eri toonides looduslik värvigamma saigi otsustavaks, miks muretsesime meie kohalikult loomaarstilt Annelilt just kihnu maalambad. Hiljem selgus, et oleme hakanud säilitama Eesti jaoks olulist hävimisohus põlistõugu.

2006. aastal osalesid meie lambad esimest korda Eestimaa Looduse Fondi poolt organiseeritud ja UNESCO rahastatud maalamba geneetilises uuringus tõestamaks nende aborigeenset päritolu. Geeniuuringu tulemusel leiti meie tolleaegses 6-pealises karjas 2 Kihnu maalamba populatsiooni esindajat - uted Okasroosike ja Tori. Järgmises uuringus osalesid ka Toora, Oksake, Okalani, Oskar, Urti. Ka nemad osutusid kõik Kihnu maalammasteks. Seejärel muretsesime juurde veel kolm tõupuhast kihnu utte - Krookuse, Uttu ja Kipu. Kõikidel on mitmeid järglasi.

Vastsündinud dalmaatslasest jäärapoiss Oswald okt. 2008 Uttede paaritamisel kasutame alati puhtatõulist Kihnu maalamba jäära, kelle põlvnemine ja sugupuu nii ema - kui isaliinist on pikaaegselt teada ja pärineb algpopulatsioonist. Jäär vahetub igal aastal. Poegimiste laine on tavaliselt talvel alates jõuludest ja kevadel, see oleneb jäära karja võtmise ja uttede indlemise ajast. Vahel ka septembris-oktoobris. Kihnu maalammas on vaatamata oma väikesele kasvule tugev ja sitke loom.  Ta saab iseseisvalt ja hästi hakkama nii südatalvise poegimisega kui tallede imetamisega. Enamusel esinevad kaksikud ning kolmikud. Uttedel on tugev emainstinkt. Väga käreda pakasega teeb ema oma tallele heinte sisse pesa ja on ise vastu talle, et teda soojendada.

Lambad käivad meil aastaringselt igasuguse ilmaga väljas. Varakevadest hilissügiseni jooksevad nad kas kodumetsas ja selle ümbruse looduslikel heinamaadel või Kastna mereäärsetel rannaniitudel, mis asuvad Kihnu saarest umbes 18 km üle mere. Arvestades lammaste algset päritolu, peaks selline maastik neile ideaalselt sobima. Talvel nad söövad heina, mis niidetud ümberkaudsetelt looduslikelt puisniitudelt või põldudelt. Korra päevas saavad nad lisatoiduna kaera, otra, nisu või herneid, suvel vähem, talvel rohkem. Loomale väga olulisi mineraale ja vitamiine  sisaldav lakukivi (mahe) on pidevalt ees. Igal õhtul kindlal kellaajal koguneb aga terve kari nagu üks mees lauda juurde määgima, siis on maiustuste aeg - igaüks saab tükikese musta eesti leiba. Lammas tunneb täpselt kella ja ei jää kunagi hiljaks!

Oswald dets. 2008Igal lambal on nimi, vahel lisaks ka mitu hellitusnime. Nad ei pelga oma inimest vaid tulevad juurde, norides sarvede vahelt sügamist või kallistamist. Kihnukad on tavaliselt väga uudishimulikud, neile meeldib ka juttu või muusikat kuulata.  Aegajalt pistetakse oma nina taskusse - äkki on sinna ununenud mõni leivatükk. Isiklik lähenemine hoiab loomad stressivabad ja see annab positiivselt tunda ka kogu lambast saadavas toodangus. Seetõttu tegeleme oma väikeste villakeradega ehk veidi enam kui suures lambafarmis oleks võimalik aga see annab emotsionaalselt väga positiivse laengu.
Kõiki jäärasid ei ole kahjuks võimalik alles hoida, osa peab meherõõmudest loobuma, nendest saavad oinad. Paremad isendid jäävad siiski puutumata ning neid saab teistesse karjadesse paaritamiseks edasi pakkuda. Kihnu maalamba säilitamise seisukohast on õige tõujäära valik oluline.

Oktavia oma kirjude kaksikutega aug. 2009Meie lambad on korrapäraselt veterinaari kontrolli all, puhtad ja taudivabad, tehtud on ka maedi-visna uuring. Siseparasiidid hoiame kontriolli all manustades kevadel ja sügisel veterinaari poolt soovitatud ravimit, pügamise järgselt pritsime nad üle välisparasiite tõrjuva ainega. Et kari püsiks terve, on vastav ennetustöö lammaste puhul hästi oluline.
Pügamine toimub kaks korda aastas, tavaliselt aprillis ja septembris. Vill saab kodus käsitsi pestud ja kuivatatud, seejärel villavabrikusse saadetud, kust peale töötlemist tuleb tagasi oma lammaste villane lõng, heie või loor. Lammast võib mõni aeg enne pügamist ka pesta, see säästab hilisema villapesu vaeva. Lambale see protseduur meeldib kui teda harjutada, eriti hästi sobib selleks soe suvepäev. Pesta saab nii merevees või kasvõi suuremas veeanumas, mis on täitunud päikese käes üles soojenenud vihmaveega.

Sarvedega utt Krookus ja Uttu uues karjas okt. 2009Kihnu maalammast esineb vähe, populatsiooni õige ja teadlik säilitamine ning arvukuse suurendamine on väga oluline. Kihnu maalammas sobib väga hästi alustavale lambapidajale, loom on väikest kasvu kuid tugev ja vastupidav, temaga saab kergelt hakkama ka väiksem naisterahvas. Oma kodusel saarel on teda peetud maadehoolduse kõrval eelkõige käsitööks vajalike heade villaomaduste tõttu aga ka traditsiooniliste Kihnu kasukate jm. rõivaste valmistamiseks, samuti maitsva liha tõttu. Proovime oma talus jätkata sama traditsiooni. Kihnus ja Manijal osatakse siiani lugu pidada ja valmistada äärmiselt maitsvat suitsetatud lambaliha, mis on seal olnud üks traditsioonilisemaid lambaliha toite.

Kihnu maalamba kasvatusest on saanud südamelähedane hobi ja stressimaandav elustiil. Ajakirja Eesti Naine 2009. a. detsembrinumbris ilmus Lambawärgist artikkel, mida peaks olema võimalik huvi korral ka netist lugeda. Kui sul on küsimusi ning soovid põhjalikumat informatsiooni Kihnu maalambast või oled huvitatud meie poolt pakutavatest toodetest, palun võta ühendust Ingaga aadressil E-mail on kaitstud spämmirobotite eest, Javascript peab olema sisse lülitatud    või helista 53363948.
Pilte meie karja lammastest leiad pildigaleriist
Müügis olevad lambad leiad siit
Meedias kajastatud artiklid ja raadiosaated kihnu maalammastest leiad siit lingilt. 

 

 
© 2013 Lambawärk