Main Menu
Avaleht
Uudistepäevik
Meie talu lugu
Kihnu maalambad
Lammas eile ja täna
Kihnu käsitööst
Müügis
Lambavill
Lambanaha ehitus
Lambarasv
Sarved ja luud
Lambapiim ja juust
Lambaliha retsepte
Kihnukad meedias
Pildigalerii
Kontakt
Otsing


Tõstamaa vald
Kihnu vald
Sangaste Villaveski
Kihnu maalambakasvatajate selts
Eesti Rahva Muuseum
Eesti Vabaõhumuuseum
SA Kihnu Kultuuriruum
Kihnu Kultuuri Instituut
 

   
Esiemade tarkusi

Siit võib lugeda Ärmä Roosi raamatus "Elumõnu" kirjapandud esivanemate tarkusi. Roosi: Mia piä lugu esiemäde õpetussõnadõst. Nied ond mjõnd suatn terve elu. Mia võta kaitsõmaagia ning ravitsõmisõ kogo ühe sõnaga - mio jaoks ond sellle tiädüse nimi ELÄMISE KUNTS:
Paljud inimesed teevad kuntsa. Näiteks, kui keegi sinult varastab või teeb sulle halba, siis et esemeid tagasi saada, tuleb keerata riidenarmaid, panna kivi alla, jalakannaga vajutada. Aga seda kuntsi  ei tohi edasi rääkida, sest siis ei ole sellest enam kasu. 
 
Kaheksakand ja silmusnelinurk
Kaheksakand on raviva toimega kui see joonistada ühe jutiga haiguskolde kohale. Kaheksakanda joonistatakse nii: kolm sõrmeotsa koos (nimetissõrm, keskmine sõrm ja pöial), otse valutava haiguskolde kohale. Kaheksakannaga ravitakse iirissüeti - nahahaigust, kui nahale tekib sammaspoolik (ringikujuline sügelev punetus). Haige kehaosa kohale tehakse ühe jutiga kaheksakanna kujutis. Kaheksakanda kootakse nii troi-, suka- kui kjõndakirjadesse, õmmeldakse välja tanudele ja käüstele (käistele). Silmusnelinurk - nõiamärk. Kui märki koos teistega kasutada, on see kaitsva või tugevdava mõjuga.
 
Madarapunane
Punasel värvil on raviv või haigust tõrjuv mõju. Eriti suur vägi on madarapunasel. Oli ju punamadara juur esialgu ainus värvivahend punase lõnga saamiseks. Punane pael aitas võita isegi katku. Põhjasõja ajal, mil ka Kihnut tabas laastav nakkus, võeti appi madarapunane pael haiguse tõkestamiseks. Kui selline pael veeti üle tee, ei saanud katk edasi minna. Ega saa ka teised haigused üle punase tõkke. Körte alumisse serva õmmeldi samuti madarapunane äärepael, siis ei tulnud katk kallale. Ja see punane pael on kördi allääres tänini, olgu kört ise puna-, sinitriibuline või hoopis üleni must.
Punast värvi hakati riietuses üha enam kasutama, küll kirjades-kirjutustes, küll kangavalikus. Praegu värvitakse lõnga enamasti vabrikuvärviga, ent punasega on seotud ikka õnne, tervise ja kaitstuse teema.
Samas pole madarul käümine veel täielikult väljasurnud komme. Selleks, et tumepunast taimevärvi hankida, võetakse suve teisel poolel ette paadisõit laidudele, kus veel madarat leidub.

Kidi ravimine punase lõngaga
Punase madarase lõngaga saab ravida kidi (randmeliigeste haigus), mis randmetes valu teeb. Naistel jäid käed suure töötegemise tagajärjel tihtipeale randmeist kangeks ja hakkasid valutama. Siis tuli randme ümber siduda punane lõng.
Võtad ühe madarapunase lõngajupi ja hoides käsi selja taga seod lõnga sisse üheksa sõlme (mitte üksteise otsa aga vahesid vahele jättes). Siduda tuleb nn pool sõlme ehk üks kord. Iga kord sõlme sidudes ütled ühe numbri üheksast üheni. Kui see kidi vastu ei aita, peab pere esimene laps oma esimeste hammastega närima haiget kohta, siis kaob kidiikka ära. Mina olin vanematel esimene laps ja närisin ise oma kätt ning lõnga panin ka ümber - ju ikka mõlemad aitasid!
Tiidu Maril oli kidi randmes ja mitte miski ei kaotanud seda ära. Õpetati et kes karuliha on söönud, peab seda kohta närima. Umba Jaan oli Vene tsaari sõjaväes karuliha söönud - näris seda kohta ja kidi kaduski ära!
Kui liigestele tekivad kooljaluud (liigesed paisuvad), tuleb surnud inimese nimetissõrmega haige koha peale vajutada, siis saab hädast lahti. Minul kadus jalalt just niimoodi kooljaluu ära.

Ka kuu ravib
Kooljaluud saab ravida ka siis, kui kuu hakkab kahanema. Muudkui võtad saunakeriselt kivi ja vajutad haiget kohta kolm korda nii, et kuu näeb. Ise ütled: " Miol ond ning siol põlõ" ja paned kivi samasse kohta tagasi. Siis kuu võtab haiguse ära.

Ravimine lambamusta villaga
Mõnede haiguste vastu aitas pesemata mustalambavil. Sellega raviti näiteks kõrvahaigust. Tõmbad üheksa pitskit (tuletikku) põlema, siis paned need ükshaaval üheksast üheni lugedes villa sisse. Pitskid kustuvad ise. Seejärel tuleb villa see pool, kuhu pitskid pisteti, kõrva peale panna. Kui see kunts ei aita, siis peab keegi piibumees veel tubakasuitsu haigesse kõrva puhuma.

Viljasaagi kaitse
Esimesed lõigatud viljakõrred, mille otsas on pead, tuuakse põllult ja seotakse punase paelaga kinni - et põldu halva eest kaitsta. Et vilja jätkuks uudseni, jäetakse külvama minnes aidauks lahti ja tagasi tulles valatakse kotisoppi jäetud terad viljasalve tagasi.
 
Annid mereemandale
Jaanilaupäeva õhtul viisid tüdrukud mereemandale punaseid sukapaelu - ikka hea õnne nimel. Paelad visati merre. ise mõeldes, et ka Kihnu poisid on merel. Ja et meri oleks rahulik ning laseks poistel koju tulla. Ja et ka peigmehi võiks saarele tulla! Üks vana lugu jutustab, kuidas kord kuningapoeg tahtis tulla ülemere endale naist otsima, aga meri läks tormiseks ega lasknud tulla. Seepärast ongi ilm enamasti jaanilaupäeviti halvaks läinud. Punaste paelte ohverdamine pidi aitama tagada "printsi" tulemist üle vee. 
 
Tahmatoomas 
Toomapäeval tehti Tahmatoomas. See on nukk, keda perest peresse viiakse, sest igaüks tahab temast lahti saada. Nukk viib mustuse salaja teise peresse. Kõik kardavad Tahmatoomast. Kui keegi on lohakas, siis vaadatakse ikka, kas Tahmatoomas on alles või ära viidud. Nii rändab ta ööpimeduses ühe ukse tagant teise taha. Tahmatoomal oli Kihnus karvakott kaasas, aga ühel päeval oli see ära kadunud. Jõulu aegu arutati, kuhu see võis saada. Umba Jüri (Kiigajaan) ütelnud, et oli karvakoti enda kätte saanud ja nurka pannud. Iga kord, kui karvakott nurgas kähisema hakanud, juhtus midagi erilist - järgmine Umba pere lastest abiellus. Siis kui viimane tütar Leida läks Koksi Vellole, lasi Jüri vanemal pojal Jaanil ukse kohale kirjutada "Au ja kiitus karvakotile, kes aitas Leida Koksile." Nii et ei maksa seda karvakotti ka päris mitte karta!

Kadaka ning tamme vägi
Laiskuse vastu on kadakaoks, millega tuleb kaenla alla suitsu teha, küll siis tööisu tuleb! Kadakasuits peletab toast mustad jõud.
Kõige suurema väega puu on tamm - temagi ravib inimesi. Tuleb seljaga vastu puud seista ja käed üles tõsta. Nii et peopesad on vastu puud. Tammekoor sisaldab parkaineid, mistõttu seda kasutatakse naha parkimisel. Tammekoor annab tumedamat värvi, mitte päris musta. Tammekoore keedis ravib kõhulahtisust nii inimestel kui loomadel.

Et oleks raha 
Et raha jätkuks, siis tuleb natuke raha pihku võtta, seda peos raputada ning ütelda: "Mia kullakergunõ, sia ravaraskunõ". Siis tuleb raha jälle tasku pista. Kui vana-aasta õhtul kütta pliiti ning ahju saarepuudega, siis tuleb tõeline rikkus majja. Kui vaesuse pärast tükib riid majja, ei tohi keevasse patta kulpi jätta, muidu tuleb riid uksest ja aknast sisse. Pulmas ei tohi leiva lõigatud külg olla ukse poole, et rikkus välja ei läheks.

Kuidas suaja pilgupüüdäjäks
Kui lammast niidetässe, tulõb oinakoti vjõlla naaritsõda
(põimida) kördipaelassõ, siis olõd poestõ pilgupüüdäjä. Siis poesid panad sjõnd tähele. Seda vjõlla tulõb muedugid enne oina (jäära) ruunamist võtta!

Õuõsõnad
Ennemä üeldi ikka, et kudas sia muedu elätüd suad, kui tiäm´te õuõsõnu. Riägiti, et kui teene inime oma asju kiidab, siis sia piäd oma asju laitma. Viel riägiti, et umiku ei sünnü päevä kiita. Sie ond kindel, et umiku tohem`tõ kiita õhtat. Ehk kui kiidad umiku oma tervist, siis õhta võibolla põlõ enäm siol tervist ollagid! Kiitug ennäst mitte, las teesed kiitvad sjõnd! 
Allikas: Raamat "Elumõnu" Ärmä Roosi. Kihnu Kultuuri Instituut, 2009. 

 
© 2013 Lambawärk