Main Menu
Avaleht
Uudistepäevik
Meie talu lugu
Kihnu maalambad
Lammas eile ja täna
Kihnu käsitööst
Müügis
Lambavill
Lambanaha ehitus
Lambarasv
Sarved ja luud
Lambapiim ja juust
Lambaliha retsepte
Kihnukad meedias
Pildigalerii
Kontakt
Otsing


Tõstamaa vald
Kihnu vald
Sangaste Villaveski
Kihnu maalambakasvatajate selts
Eesti Rahva Muuseum
Eesti Vabaõhumuuseum
SA Kihnu Kultuuriruum
Kihnu Kultuuri Instituut
 

   
Uudistepäevik
Mihklikuu - September 2013
8. Ussimaarjapäev, 21. Sügisene madisepäev, 29. Mihklipäev.

8. september - Ussimaarjapäev

Väike maarjapäev ehk ussimaarjapäev ehk ussi magamise päev (setud tähistavad hoopis 14. septembrit ehk viissenjapäeva kui usside magama minemise päeva) on selle 19. sajandil vähetuntud ja 20. sajandiks unustatud päeva paralleelnimetused.
Eestis teatakse püha alates 16. sajandist. Üldine on olnud metsaminekukeeld põhjendusega, et mets tahab puhata ja ussid rahulikult urgu minna. Sel päeval kaotavad nõelussid maaga kokku puutudes oma mürgi ja nende salvamine pole enam ohtlik.

Kui enamik koristus- ja külvitöid (rukkikülv, viljakoristus) pidi olema lõpetatud, siis mõnel pool usuti, et kesa sümboolselt kündmine hävitab kahjurid ja rukkiussid.

Ussimaarjapäeva peeti õunte valmimise päevaks.

Üldiselt oli töötegemine ja metsaminek keelatud, kuid lubatud oli minna marjule. Mõnevõrra oli levinud õmblemis- ja ketramiskeeld, et uss ei nõelaks.
(allikas: Berta - Eesti rahvakalendri tähtpäevad)

Ilus ja soe sügis teeb rõõmu, vananaiste suvi on täies hoos! Hoidiste valmistamise kõrval oleme vaikselt hakanud tegema ettevalmistusi ka saabuvaks talveperioodiks. Lambawärk on kuni 14. septembrini oma kudumitega Tõstamaa käsitööpoes , seejärel jätkame tellimuste täitmise ja müügiga tavapäraselt oma kodulehe või FB kaudu. Uute nahktoodete valmistamine on meil suvel veidi veninud (vabandame huviliste ees!) aga alates septembri teisest poolest loodame hakata taas tellimusi vormistama. Vastame kõigile soovijatele lähipäevil. Tulemas on uued lambanahksed läkiläkid, labakud, vestid, seljavööd jm. Hoiame teid jooksvalt kõigega kursis.
Seniks soovime ilusat vanavanemate päeva ja muidugi ussimaarjapäeva!

 
Lõikuskuu - August 2013

Haapsalu sall 100% vill Lambawärgi naturaalsest lambavillast käsitöökudumid on praegu müügis Tõstamaa mõisas ja Tõstamaa käsitööpoes. Uued pitsilised, õhulised sallid ja rätid, Haapsalu sall, sõrmikud, labakud, sokid, sukad, rosetid ja palju muud. Müüki panime ka käsitelgedel kootud villase Kihnu teki,  triibulised kangad ja padjad. Uuemate piltidega ja uudistega saab praegu end kurssi viia meie FB lehel, sügisel jätkame lisaks ka uudistepäeviku ja blogiga, mis on suve jooksul veidi soiku jäänud.
Pildil Haapsalu sall mõõtudega 160cm x 80cm. Rohkem fotosid leiab FB-st.

Ilusat suve jätku kõigile!

Tervitades, Inga

 

 
Lehekuu - Mai 2013

 
Maja seina ääres sinetab “Mida rohkem hallad kevadel maas, seda rohkem vilja sügisel salves”, “Esimese mai lumi kaalub Riia linna kulla üles” või “Külm mai ja märg juuni täidab keldrid ja aidad laeni”, lubavad meie vanasõnad. Eks kevad ja sügis näitavad, kuidas läks…Kas tuleb külm mai või mitte.
Tükk aega ei ole blogisse midagi kirjutanud, teen täna väikese kokkuvõtte. Pildid ei lähe jututeemadega päris klappima, linde ei ole õnnestunud fotole jäädvustada, paar udust põdrapilti leiab mu FB lehelt.

Sinililled metsa all Päikeseline kevad on igal juhul kätte jõudnud, ilmad on vaatamata jahedale tuulele imeilusad, metsa all õitsevad sinililled ja ülased, kraavikallastel alustavad varsakabjad.  Õhtuhämaruses ja koiduvalgel olen kodu ümbruses näinud metsloomi, kõige rohkem jääb muidugi meelde kohtumine põdraema ja ta vastsündinud vasikaga. Linnulauluga ärkad ja lähed magama, pisikesed siristajad on vallutanud lisaks metsale ka terve meie aia. Sügisel peale lehtede langemist leian tavaliselt üles põõsastesse ja ka rohu sisse ehitatud pesad.
Talvel toitsin tavapäraselt siin talvituvaid ja aeda eksinud või sihikindlalt kolinud linde päevalilleseemnetega. See on saanud harjumuseks, et sügisel varun suure kotitäie neile sobivat toidukraami valmis. Puidust ja suht väsinud linnumaja ei pidanud lumekoormusele vastu ja läks keset talve  pooleks. Ei hakanud uut meisterdama, puistasin seemneid lihtsalt maha. Teadsin muidugi, mida see kevadel tähendab aga tuhka sellest rohimisest, lindude lähedalt jälgimine on ka tore.

Rähni sepikoda Kohe tekkis juurde hulk uusi sulelisi, keda enne ei olnud märganud. Kahjuks ei tunne ma kõikide nimesid, tuntumad söögikohtade külalised on ju ikka tihane ja leevike (keda sel aastal oli tohutult palju – ühe söögikorra ajal oli kohal 14 punakõhtu), kohal oli igal hommikul üks pasknääripaar, ühed mu lemmikud, ja muidugi suur kirjurähn, kes siin end päris koduselt tunneb. Talle meeldis eriti puuoksal rippuv pekitükk. Kevadel peale lume sulamist avastasin värava kõrval tugevaks puuks sirgunud paju alt rähni sepikoja. Talve jooksul olin korduvalt nuputanud, kus ta täpselt oma toksimistööd teeb, et põrina järele arvates peaks olema kuskil lähedal. Kahe oksa vahel kinnituskohas leidsin asitõendina käbi ja ilmselt kui töö tehtud, viskab selle maha ja lendab uue järele. Paju alune on seemnetest puhtaksnokitud käbisid tihedalt täis.

Kevadel saabusid uued linnud, kes teevad aias talvest mahajäänud söögipoolisest järelkoristust. Kuldnokk ja linavästrik on juba ammu kohal, viimane tuli koos kurgedega. KÜlasevaip katab metsaalust okkuriisutud väikestes lehe-, oksa- ja seemnehunnikutes toimetavad hommikust õhtuni kõikvõimalikud sulelised. Eriti aktiivsed on vindilised, kes inimese kohalolekust ei lase end sugugi häirida ja puistavad hoolega hunnikuid laiali. Mu hea plaan talvejäägid komposti kärutada on jäänud esialgu toppama – kui söömine pooleli, siis pole viisakas laualt nõusid kokku korjama hakata. Niisketes hunnikutes on ju lisaks seemnetele ka maitsvaid ussikesi. Vahel kisub linnukestel ägedaks kakluseks, nagu söögipoolist oleks vähe. Isaste hierarhia vajab ju ka kuidagi paika panemist. Varsti pean selle aknaaluse peo siiski lõpetama, praegu on juba metsades  palju toitu. Esialgu see sädistamine, siblimine ja igasuguste etteastete esitamine on hommikukohvi kõrvale päris tore vaatemäng. Telefoni tõmmatud linnuaabitsa äppist  on olnud lindude tuvastamisel palju abi.

Kevadel tulevad kõik elukad õue - Ave Nahkuri naivistlik maal aastast 1996 Niinimetatud tiigil, mis on siia aeda kaevatud enne meie ajaarvamist ja on praeguseks suht võssa kasvanud, liuglevad sinikaelpardid – pruunikate sulgedega emane ja uhke sinisekirju rüüga isane. Isane liigub alati ees, emane järel. Tiik on ühendatud kraavidega, mida nad kasutavad päris kaugele liikumiseks aga õhtuti tullakse pesapaika tagasi. Ilmselt peaks praegu olema haudumise aeg. Olen neid siin ka varasematel aastatel põgusalt märganud aga kuna nüüd ei ole mingeid looma- ega laudatoimetusi, siis on lihtsalt rohkem aega looduses kolada ja kõike tähele panna. Kuigi kevadel oli esimene plaan võsa maha võtta, et tiiki korrastada ja valgust lisada, tuleb oodata siiski partide lahkumiseni.
Tänahommikustest uudistest aga lugesin, et pääsukesed on juba kohal (jäi arusaamatuks kus), siia nad veel ilmunud ei ole. Nende saabumisega algab minu jaoks alati tõeline kevad. Varsti …

Tuki nuusib oma villast käsitsi kedratud lõnga Varakevadel käis meie 11-aastane vanakesest koer Tukson vähkkasvaja operatsioonil. Kuna tal on ka südame laienemine, siis opist väljatulemise võimalus oli 50/50 aga ta tegi seda ja oleme väga õnnelikud, et kõik läks hästi ja see samm sai ette võetud. Kasvaja on eemaldatud, kas siirded hiljem edasi lähevad, näitab aeg. Loom on jõu tagasi saanud, heas tujus ja ehk sai natuke elupäevadele pikendust.  Arsti kirjeldusel paarist kuust kahe aastani, oleneb loomast. Võtame vaikselt kui paratamatust, et tema aeg on varsti täis ja teeme koos veel niipalju, kui saab ja tervis lubab. Luud ja liikmed on tal tugevad (igapäevased jalutuskäigud) aga tagajalgades on vanadele koertele omane lihaste kärbumine, mis esialgu veel kõndimist ei sega ja isegi diivanile hüppamist ei takista aga ilmselt see muutub. Üldiselt saame praegu veel päris ilusti hakkama. Oma vanuse ja suuruse kohta on ta väga tragi. Tuki villadest sai hiljuti veel lõnga juurde kedratud ja nüüd on koos juba viis eri tooni. Mis nendest hiljem tuleb, näitab aeg. Loodame, et koer peab selle suve veel vastu.

Kihnu muuseum - Vööd ja mõõgad Veidi vähem kui kuu aega tagasi oli meri Kihnu saare ja mandri vahel nii tugevalt jääs, et traktrorid vedasid üle jää puidukoormaid ja selle julge teadmisega käisime ka ise sõitmas. Pilte sellest reisist näeb Lambawärgi FB lehelt. Saarel asuvast Lohu käsitööpoest leiab nüüd kõik Lambawärgi kudumid, minge kaema! Väike osa kudumeid tuleb müüki ka Tõstamaa käsitööpoes, mis maikuus avab teist aastat oma uksed.
Meie kudumite puhul on tegemist nagu ikka, kohalikust naturaalsest kihnu maalamba villasest lõngast käsitsi kootud sõrmikute, labakute, sokkide, tekkide, patjade ja palju muuga.

Kihnu maalambavillased naiste sõrmikud Aida lae all rippus eelmistest aastatest üle jäänud suurem kogus võrkkottidesse paigutatud lambavilla, mis on siiani väga heas korras ja isegi valget villa leidsin üksjagu. Kuigi õues veel käed külmetavad aga päevad siiski päikest täis, siis kevadine villateraapia on täiega käima lükatud. Alustasin villakute puhastamist ja noppimist, seejärel tuleb pesu ja kuivatus. Sekka muretsesin juurde ka värskelt pügatud kihnukate villa, mis kevadel õigeaegselt niidetuna jätab lõnga eriti pehme.  Suve jooksul saab villast kedrata uue koguse käsitöölõnga ja heiet, millest jätkuvalt valmivad Lambawärgi kudumid.

Vaiste rannas Tõstamaal 24.04.2013 Kevad on tavapäraselt kiire aeg aga tähtis on see vahel unustada ja aeg maha võtta, kuulata ja vaadata, mis meie ümber looduses toimub. Unustada kiire koos argimuredega. On juba rabeletud üksjagu ja ehk vahel on õige mitte midagi tehes lihtsalt olla?  Looduse rüpes on võimalus seljast maha visata kõik koormad, mis painavad kas inimsuhete, sõpruse või mis iganes eluvaldkonnas ja keskenduda vaid meid ümbritsevale. Ka taim vajab peale talvepuhkust tugevamalt väetamist või karu vajab peale pikka talveund koos noorte poegadega portsu looduslikke vitamiine. Inimene pole ses mõttes kuidagi erinev. Kui hing saab kevadel looduse nautimisega korralikult väetatud, siis õitseb ta suvel õige rikkalikult ja on talvel terve.
Kaunist kevadet kõigile!
PS. Peale selle kirjatüki lõpetamist tegin koertega jalutuskäigu metsa vahel ja nägimegi esimest pääsukest! Nad on tõepoolest täna kohale ilmunud :)
Inga

 
Jürikuu - Aprill 2013
1. Karjalaskepäev, naljapäev. 14. Künnipäev. 23. Jüripäev.
(Eesti rahvakalender)
 
Maarjakuu - Märts 2013
31. märts 2013 - 1. ülestõusmispüha

Mingid kahtlased tegelased on lauale ilmunud? Inimene on juba nii loodud, et ta otsib sooja oma hingele ja kehale. Lahtiste silmadega ja südamega enda ümber ringi vaadates, leiab seda ohtrasti ka looduse poolt antud külmas kevades – olgu siis toas või õues.

Lihavõtted, ülestõusmispühad, kevadpühad, kiigepühad, munapühad. Heal lapsel mitu nime. Igal nimel on oma põhjus: lihavõtted on mälestusmärgiks katolikuajast, mil Kristuse ülestõusmise pühaga lõppes paast ja võis jälle süüa. Ülestõusmispühad on kiriklik nimi, kevadpühad seotud kevadega ja kiigepühad märgivad kiikumise kommet, munadepühad pühade tähtsamat toidupoolist. Vanad eestlased tõid sel ajal puulaaste tuppa (linnupuid), et suvel palju linnupesi leida. Arvati, et kui last imetada kolmel järjestikusel suurel neljapäeval või reedel, saab temast nõid. Koduloomadest kasutati maagia eesmärgil mitte siga, vaid veist. Järgnes vaikne laupäev ja seejärel rõõmus pühapäev, Kristuse taassünnipäev või looduse taassünd läbi kevade. Meie rahvakombestikus on kõige levinumaks traditsiooniks olnud kiikumine (allikas Lauri Vahtre „Maarahva tähtraamat“)

Rootsi peenvillalamba lõngadest kootud pitsiline, õhuline rätt Taevaminemise püha ja ristineljapäev Kihnu Roosi kirjapandud kalendripühade järgi:
Ristineljapäeval sündinu on õnnesärgis ilmaletulnu ja ta tunneb Vanakurja igal pool ära. Kihnus arvatakse, et kui inimesel titejuuksed pähe jäävad, on tal erilised võimed ja iga tema sõna läheb täide.
Õnnelikuks loe ka sel nädalal surnuid, kuna taevaluugid on sel nädalal valla. Külas ei käida. Korista ja eriti hoolsasti pese põrandat. Usuti, et inglid tulevad maa peale ja käivad inimeste kodudes!
Sel nädalal ei tohi põldu puutuda. Mitmed teisedki talutööd on rangelt keelatud, eriti villatööd. Hoiduda tuleb kudumisest ning õmblemisest, samuti kolistamisest ja müra tekitamisest. Nendest keeldudest üleastumine tõmbab äikest ligi (allikas: Ärma Roosi „Elumõnu“)

Ihusooja annavad hiljuti valminud kaks uut rätti. Kihnu maalambavillane õhuline, pitsiline rätt on nelinurkne, suurusega 150cm x 150cm, kootud ühekordsest naturaalsest valgest kihnu maalamba lõngast.  Teine on kootud rootsi peenvillalamba ühekordsest helehallist lõngast (äärepits musta, halli ja pruuniga) ja on suurusega 140cm x 140cm. Mustri pilte näeb kodulehelt või meie FB lehe fotoalbumist.

Kihnu maalambavillased sõrmikud Aknalaual alustasid pühade esimesel päeval õitsemist ratsuritähed, mis lumise õue taustal annavad tuppa kirkust ja sära. Rohkem pildimaterjali leiab tänasest blogi postitusest . Kevad ei ole enam kaugel!
Rõõmsat pühapäeva kõigile!

12. märts 2013

Mõned uued labakud ja sõrmikud laiab siit või meie FB lehe fotoalbumitest.
Viimaste aastate meediakajastused (artiklid, raadiointervjuud) leiab Kihnukad meedias.

 8. märts 2013
Johann Köler "Ketraja" Johann Köleri tuntud maali “Ketraja” algne, kunstniku enda pandud nimi oli “Katkenud lõng”. Kui selle meelde jätame ja maali tähelepanelikumalt vaatame, siis kõneleb Köleri teos palju rohkemast kui vaid kenast ketravast eesti tütarlapsest. Näeme, et lõng tütarlapse sõrmede vahel on katkenud ja aknast paistab noormees, kes on lahkumas kahe püssimehe saatel. Allegooria on lihtne – nende kahe noore inimese armastus katkes nagu lõng ketraja sõrmede vahel; katkes, sest poiss võeti kroonusse ehk Vene keisri armeesse, kust tuldi tagasi harva ja ka sel juhul alles paljude aastate pärast.
Kui pärast Põhjasõda olid eestlased ligi sajandiks sõdadest ja sõdimisest kõrvale jäänud, siis 18. sajandi lõpul hakati poisse taas püssi alla panema. Niisiis lõid eestlased kas vähemal või suuremal arvul kaasa Napoleoni sõdades, Ungari ülestõusu mahasurumises, Krimmi sõjas ja arvukates Türgi sõdades. Eriti palju on folkloorset ainest (jutte, laule) Vene-Türgi sõjast aastail 1877-1878. Allikas: Lauri Vahtre “Eesti mees. Eesti naine”.
Pilt (kui klõpsad pildil, avaneb suuremalt): Johann Köleri maal “Ketraja” EKM kogu. EKM j 461 M 1787, Eesti Kunstimuuseum, http://www.muis.ee/museaalview/248658
8. märtsi tervitused tragidele eesti naistele!

5. märts 2013


Käsitsi pargitud kihnu maalamba nahk Paljud lambakasvatajad on olnud huvitatud kodusest nahkade parkimisest, nüüd on selle oskuse omandamiseks harukordne võimalus. Täpsema info saamiseks kliki punastel tekstidel.
Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia nahkesemete valmistaja spetsialiseeumismooduli õppejõud Made Uus juhendab aprillikuus SA Viljandi Loomeinkupaatorid Tekstiilikeskuses toimuvat kursust "Traditsiooniline nahatöötlemine"
Made Uus
on kaitsnud 2010 aastal TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia juures diplomitöö „Traditsiooniliste võtetega valmistatud lambanahkne kasukas“ . Alates 2010. aastast juhendab Olustvere Teenindus-ja Maamajanduskoolis traditsioonilise nahatöötlemise kursust. Alates 2011. aastast Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia traditsioonilise nahatöötlemise erialamooduli õppejõud. Elab Alatskivi vallas. On vabakutseline käsitööline ja peab Kihnu Käsitsi pargitud kihnu maalamba nahk maalambakarja, on Kihnu Maalambakasvatajate Seltsi liige. Huvi korral võib lugeda Madest ka ajalehes Sakala ilmunud artiklit "Karvane külmarohi ehk Kui jääranahk on turjal, siis kananahka karta ei ole"
Kursuse sihtrühm:
Lambakasvatajad, jahimehed ja traditsiooniliste käsitöövõtete oskustest huvitunud.
Eesmärk:
Õppida tundma nahatöötlemise põhiprotsesse, traditsioonilisi ja loodussäästlikke parkimismeetodeid ning -vahendeid.
Kursusel omandatud teave ja oskused:
Oskus koduste vahenditega loodussäästlikult toornahka väikestes kogustes parkida.
Made Uus juhendab ka Viljandi Kultuuriakadeemia tekstiili erialal nahaõmblemise kursuseid

Mais 2012 toimus TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia rahvusliku tekstiili eriala nahamooduli tudengite naha parkimiseelse käitlemise praktika Pärnumaal Õnnekivi talus, kus peremees Herki Idvand õpetas tudengeid kihnu maalamba nahka nülgima ja soolama. Huvi korral leiad pildimaterjali Kihnu Maalambakasvatajate Seltsi uudistelehelt. 
Piltidel käsitsi mineraalpargitud kihnu maalamba nahad. 

Maarjakuu - Märts 2013
8. Naistepäev, 12. Korjusepäev, 14. Emakeelepäev, 17. Ussiliikumisepäev, 21. Pendipäev, 24. Palmipuudepüha, 25. Paastumaarjapäev, 28. Suur neljapäev, 29. Suur reede, 30. Vaikne laupäev, 31. Ülestõusmispüha
(Rahvakalender)

 
<< Algus < Eelmine 1 2 3 4 5 6 7 Järgmine > Lõpp >>

Tulemusi 1 - 9 - 59
© 2013 Lambawärk